Heliisolatsioonivilt (mõnikord nimetatakse seda "heliisolatsioonitekiks", "summutavaks heliisolatsioonivildiks" või ingliskeelse terminiga "helitõkkeleht") on õhuke, painduv materjal, mis on loodud heli edastamise blokeerimiseks või takistamiseks. Tavaliselt toodetakse suure-tihedusega rullina ja see koosneb sellistest materjalidest nagu kumm (nt butüülkummi), asfalt (modifitseeritud asfalt), plast (nt EPDM), suure-tihedusega mineraalosakesed (nt baariumsulfaat) või nende komposiidid. Selle peamine ülesanne on blokeerida helilaineid-eriti struktureerida-kaasnev ja tahke{12}}kantav heli-, lisades massi või kasutades summutusefekti, mitte heli neelamise kaudu. Seda kasutatakse tavaliselt koos kipsplaadiga seinte ja lae heliisolatsiooniks, samuti torude ja mehaaniliste seadmete heliisolatsiooniks ja vibratsiooni summutamiseks.
Kuuldes terminit "heliisolatsioonivilt", võib enamik inimesi esialgu kujutada ette midagi traditsioonilist tekstiilvilti. Tegelikkuses näeb heliisolatsioonivilt aga hoopis teistsugune välja; Kui tekstiilvilt on kerge ja pehme, siis heliisolatsioonivilt on õhuke, kuid raske.
Selle materjali levinumate varjunimede hulka kuuluvad "heliisolatsioonitekk", "summutav heliisolatsioonivilt" ja "helitõkkeleht". Lisaks, kuigi termin "heliisolatsioonivilt" võis pärineda Jaapanist, nimetatakse Jaapani ehitustööstuses sarnaseid tooteid sageli "helitõkestavateks lehtedeks" (*shaon-sheet*) või "heliisolatsioonimaterjalideks" (*bōon-zai*). Selle koostis koosneb üldiselt kolmest osast: alusmaterjal (nagu asfalt, kumm või PVC), täiteained (nt metallipulber või kvartsipulber tiheduse suurendamiseks) ja lisandid.